Soojuspumba tööpõhimõte

Soojuspump – keskkonnasõbralik, ökonoomne ja energiasäästlik küttetehnoloogia

Päike, olles suurimaks energiaallikaks, soojendab maad, õhku ja veekogusid. Soojuspump annab meile võimaluse lahendada oma küttevajadused keskkonda saastamata ja liigselt maavarasid kulutamata. Veel aitab soojuspump oluliselt vähendada küttekulusid. Soojuspumbaga kütmine on keskkonnasõbralik ja soojuspump klassifitseerub taaskasutatavaks energiaallikaks.

Kasuta tasuta soojusenergiat

Soojusenergia on kõikjal meie ümber. Seda leidub välisõhus, maapõues, ventileeritavas õhus, põhjavees või heitvees. Meid ümbritsev soojusenergia on valmis transpordiks ja kasutamiseks. Soojuspump kogub meid ümbritsevast keskkonnast salvestunud soojusenergiat. Energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Kasutamiseks kõige sobilikum energiaallikas valitakse sõltuvalt maja energiavajadusest, asukohast ja paigaldatud küttesüsteemist.

Soojuspumbad võivad toimida ka vastupidi, suvel ruume jahutades. Seega on ühe süsteemiga võimalik nii kütta kui ka jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett.

Soojuspump töötab nagu külmutuskapp, kuigi vastupidi

Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: aurustist, kondensaatorist, kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) ja paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). Need komponendid on ühendatud torustiku abil suletud süsteemiks. Süsteemis ringleb külmaagens, mis ühes süsteemi osas on vedelas ja teises gaasilises olekus.Vedelikel on sõltuvalt rõhust erinev keemistemperatuur ehk keemispunkt. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemispunkt. Näiteks vee keemispunkt normaalrõhul (1atm) on 100 ºC. Rõhku kahekordistades on vee keemispunkt 120 ºC. Normaalrõhku poole võrra vähendades on vee keemispunktiks vaid 80 ºC. Soojuspumbas ringlev külmaagens käitub sarnaselt, selle keemispunkt muutub sõltuvalt rõhu muutusest. Külmaagensi eripäraks on väga madal keemispunkt, mis on normaalrõhul – 40 ºC. See võimaldab külmaagensi kasutada madalate temperatuuridega soojusallikate juures.

Soojuspumba tööpõhimõtte kirjeldus maasoojuspumba näitel

Vaata allolevat põhimõtteskeemi.

Kollektoris ringlev külmakindel lahus (külmakandja) soojeneb maapinda salvestunud päikeseenergia toimel. Soojenenud külmakandja liigub soojuspumba aurustisse, kus toimub soojusenergia ülekanne teisele kinnises süsteemis ringlevale vedelikule – külmaagensile. Külmaagensil on, nagu eespool kirjeldatud, omadus madalatel temperatuuridel aurustuda. Aurustunud külmaagens imetakse kompressorisse, kus kokkusurumise tagajärjel gaasi temperatuur tõuseb. Seejärel liigub kuum gaas kondensaatorisse, kus kondenseerumisel antakse soojusenergia edasi maja küttesüsteemile. Gaasiline külmaagens muutub kondenseerudes vedelikuks ja peale paisventiilis rõhu alandamist on valmis uueks soojusenergia kogumiseks. Paisventiil reguleerib külmaagensi vooluhulka, et saavutada optimaalset rõhkude vahet aurusti ja kondensaatori vahel.